Aina enam korteriühistuid pöördub korterelamu kaasomandi kindlustamiseks kindlustusfirma poole. Seesami varakindlustuse tootejuhi Sandra Smirnova sõnul on huvi üheks ajendiks üleüldine teadlikkuse kasv. Teisalt suunab ühistuid kindlustama enda nahal kogetud õnnetu juhtum, mille ühistu liikmed on pidanud oma taskust kinni maksma. Seesam pakub korteriühistutele kinnisvara varakindlustust ja kinnisvara omaniku vastutuskindlustust.
Kinnisvara varakindlustusega on kaetud kõik hoone osad, mis kuuluvad korteriomanike kaasomandisse, nagu maja kandvad konstruktsioonid, vundament, rõdud, kelder, katus, fassaad, välisaknad ja -uksed, trepikoda, ühiskasutatavad kommunikatsiooni- ja tehnosüsteemid ning rajatised. Valikus on laiendatud kinnisvarakindlustus, mis kaitseb korteriühistut peaaegu kõigi ootamatute õnnetuste, sh seadmerikete eest, või tavapärane kinnisvarakindlustus, mis pakub kaitset põhiriskide vastu nagu tulekahju, pikselöök, vargus ja vandalism, torustiku leke ja torm. Juurde saab valida klaasikindlustuse või üleujutuse kaitse.
Korteriühistu kohustusi on kaasomandi korrashoid ja hooldamine ning selle tarbeks on olemas kinnisvara omaniku vastutuskindlustus. Selle kindlustusega hüvitatakse need juhtumid, kus korteriühistu tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju korteriühistu liikmele või kolmandale isikule, kes nõuab kahju korvamist ühistult. Ligi pooled korteriühistutega seotud kindlustusjuhtumid on vastutuskahjud, kusjuures kõige levinum neist on kaasomandisse kuuluva veepüstaku purunemine korteriomaniku kodus. Samuti võivad tekitada kahju hoone küljest kukkunud detailid näiteks maja ümber pargitud autodele või tänaval kõndivatele inimestele. Kindlasti ei tähenda kinnisvara omaniku vastutuskindlustuse olemasolu seda, et korteriühistu ei pea kinnisvara korras hoidma – hooldada tuleb endiselt nii fassaadi, tehnosüsteeme kui ka muid kaasomandi esemeid.
Kindlustusmakse suurus sõltub eelkõige kaitsete ulatusest, omavastutusest ja kindlustussummadest. Suur osa on hinna puhul ka kindlustatava hoone ehitusandmetel nagu hoone vanus, konstruktsioon, üldpind ja varasem kahjuajalugu ning üleujutuse kindlustuskaitse korral hoone asukohal.
Viimastel aastatel on hüvitatud eriti palju veekahjusid
Korteriühistute puhul on paistnud viimastel aastatel konkurentsitult silma veekahjud, seda nii kahjude arvu kui ka summade poolest. Torustiku leketest ja läbi konstruktsioonide imbunud veest tekkinud kahjud moodustasid Seesamis mullu vara- ja vastutuskindlustuse alt ligi kolmveerandi kahjude koguarvust ja väljamakstud hüvitistest, kusjuures väikseimad kahjud jäid paarisaja euro ringi ja suurimad ulatusid 15 000 euroni.
Suurt kahju on tekitanud torm, mis rebis näiteks ühelt kortermajalt täielikult katuse. Kahju suurus oli 30 000 eurot. Tegu oli kaheksa korteriga korteriühistuga ja kindlustuse puudumisel oleks katuse taastamise eest tulnud korteriühistu liikmetel tasuda oma taskust ehk 3750 eurot korteriomandi kohta. Samas kindlustusmakse on tavaliselt alla kahe euro korteri kohta.
Kinnisvara vara- ja vastutuskindlustusel võib olla väga lai kaitseulatus ja need võivad katta isegi väiksemaid ehitustöid. Suuremate ehitustööde korral on mõistlik mõelda koguriski ehituskindlustuse peale. Kui ehitajal endal puudub ehituskindlustus, võib näiteks korterelamu renoveerimise või rekonstrueerimise korral sõlmida ehituskindlustuse ka korteriühistu tööde tellijana.
KUJUNDUSES ERALDI KASTIKESES:
„Kuna korteriühistu kindlustus katab korteriomaniku kodust väljapoole jäävad kahjud, on igal korteriomanikul mõistlik sõlmida ka kodukindlustuse leping, mis pakub kaitset korterisiseste riskide eest.“
