Kinnisvarakeskkond – mida see sisaldab? Oleme kõik selle kasutajad ja omanikud ning peame teadma sellega seotud seadusandlust, igapäevaseks toimimiseks vajalikke reegleid ja eeldusi. Selleks, et meie kinnisvara püsiks võimalikult kaua kasutuskõlblik ning vastaks selle vajaliku otstarbe ohutusele ja nõuetele, on vaja kinnisvara hallata ja hooldada õigel viisil.

Kuidas aga teada, mis on õige ja milline korrashoid hoonele sobib? Selleks on oma valdkonna spetsialistid – kinnisvarahaldurid ja -hooldajad. Kuidas selliseks spetsialistiks saada ja kas see on vajalik, selgitab Kinnisvarakeskkonna Eksperdi OÜ koolitusjuht Tiiu Käärma.

Kinnisvara korrashoidu saab õppida nii mõneski kõrgkoolis erialana mitu aastat. Sel juhul saab õpingutulemuseks kinnisvarahaldur, tase 5, mis sobib gümnaasiumi lõpetanud noortele tavaliselt rohkem.

Kinnisvara korrashoidu saab õppida ka töö kõrvalt, kui pikalt õppimiseks pole võimalust või soovi. Töö kõrvalt õppimine sobib just neile, kes puutuvad kinnisvara haldusega kokku iga päev või üsna tihti. Need on inimesed, kes hoolitsevad meie kodude kestvuse ja hea sisekliima eest, ehk kortermajade haldurid. Kortermaja haldamise võtavad sageli oma kanda ja vastutada korteriühistu juhatuse liikmed või haldurid. Nende inimeste jaoks ei ole see töö aga alati erialane ja igapäevane ning seepärast vajavad nad ka koolitust.

Kinnisvarakeskkonna Ekspert OÜ pakub koolitusi nii huvilistele, kes alustavad kinnisvara korrashoiuga, kui ka erialakutsega spetsialistidele. „Oleme korraldanud mitu aastat kinnisvara korrashoiu baaskursust kutse esmataotlemiseks ettevalmistujatele, mis on mõeldud selles valdkonnas uutele tulijatele või vähese kogemusega tegutsejatele,“ räägib Käärma. Kursus kestab viis õppepäeva (igaüks kaheksa akadeemilist tundi) ning sellel läbitakse kõik teemad, mis on olulised kutseeksami sooritamiseks, tasemetöö koostamiseks ja kinnisvara korrashoiu valdkonnas töötamiseks. Seni ei ole Kinnisvarakeskkonna Eksperdi koolitusel osalenute hulgas kutse taotlemise eksamil läbipõrujaid olnud.

„Samuti ei ole see kursus liiga pikk ja väsitav. Kursus on toimunud vahetult konverentsisaalis ja loodame, et see nii ka jääb. See on oluline nii lektori kui ka koolitusel osalejate jaoks – lektor saab anda oma teadmisi edasi otsekontaktis ja osalejad saavad lektoritele küsimusi esitada. Baaskoolituse lõpus saavad osalejad proovida ka testi teha,“ ütleb koolitusjuht. Sel aastal toimuvad koolitused siiski veebi teel Zoomi keskkonnas – seda seoses viirusest tingitud olukorraga. Loodetavasti ei jää see nii pikaks ajaks, sest otsekontaktiga koolitused on mõlemale osapoolele siiski paremad.

Kui kutse taotlejad saavad testiga positiivse tulemuse, kaitsevad oma tasemetööd hästi, siis on eeldused kinnisvarahalduri või -hooldaja kutse saamiseks olemas ning võib taotleda nii korteriühistu halduri, tase 4, või kinnisvarahalduri, tase 4, kutset. Kinnisvara korrashoiu spetsialist, kel juba on kutse, peab ka edaspidi oma teadmisi täiendama, et hoida oma kutse taset. Selleks tuleb läbida igal aastal täiendkoolitus, mida pakutakse ka kutsega kinnisvarahalduritele ja -hooldajatele. Lisaks on võimalik edasi pürgida ja taotleda veel kõrgemat taset valdkonnas tegutsemiseks. Kutsete andmisega tegeleb Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit (EKKL). Kutsestandardite kohta saab lugeda Kutsekoja kodulehelt.

Koolitustel, mida  Kinnisvarakeskkonna Ekspert OÜ korraldab, on lektorid nii professionaalsed õppejõud kui ka kinnisvara korrashoiu valdkonnas tegutsevad ja pikaajalise kogemusega praktikud. Ootame oma koolitustele korteriühistute juhte ja haldajaid!

Vaata koolitusi kodulehelt: http://www.kikk.eu/ee/koolitused