Kui seni on kortermajade elanikud pidanud võimalikult laia kindlustuskaitse saamiseks sõlmima mitme kindlustustoote kohta lepingud, siis nüüd pakub Salva Kindlustus mugavat ja soodsat korteriühistute kindlustuse terviklahendust. See hõlmab kolme toodet: korterelamu kindlustust koos vastutuskindlustuse kaitsega ja korteriomanike kodukindlustust. Täpsemalt selgitab Salva Kindlustuse kodukindlustuse tootejuht Kaspar Lillmaa.
Tavaliselt sõlmivad korteriühistud kortermaja kindlustuse, mis pakub kaitset kindlustatava hoone karbi ehk korteriomanike kaasomandis olevatele hoone ühisosadele, nagu välisseinad, katus, soojustus, aknad, rõdud või need elektri-, kütte- ja valvesüsteemid, mida ei kasuta ainult üks korteriomanik. Rõdud ja aknad kuuluvad ühisosa alla seetõttu, et need on hoone fassaadi osad. Samuti on ühisosaks radiaatorid ja küttesüsteem. Miks neid tasub kindlustada? Sest igale korteriomanikule kuulub kindel protsent maja ühisosast, mis tähendab, et kui torm viib kaasa katuse, tuleb kortermaja kindlustuse puudumisel see korteriomanikel oma taskust kinni maksta. Seega näiteks majas, kus on 10 võrdse suurusega korterit, maksab iga korteriomanik 10% uue katuse hinnast.
Korterelamu vastutuskindlustus korvab korteriühistu poolt hoonele ja selle territooriumi haldamisest tekitatud varalised kahjud kolmandatele isikutele, sh kahjud, mis on põhjustatud korteriühistu liikmetele. Elulisteks olukordadeks on näiteks korteriühistule kuuluva tarbevee- või kanalisatsioonitoru purunemine, mis ujutab üle korteri siseviimistluse, või talvel katuselt langenud lumi, mis tabab ühistuliikme sõidukit või mõnd möödujat. Ei ole harvad olukorrad, kus suurema tuulega läheb rallitama korterelamu prügikast või annab järele korterelamu territooriumil kasvav puu.
Vastutuskindlustus katab nii varalised kahjud kui ka isikule kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest vms tingitud mõistlikud ja vajalikud ravikulud. Vastutuskindlustuse puudumisel võib juhtuda, et tormiga majalt lennanud katuse uuendamise hüvitab kindlustusselts, kuid äralennanud katuse põhjustatud kulud tuleb korvata ühistul ja nende liikmetel.
Korteriomaniku kodukindlustus hõlmab konkreetse korteri ning selle siseviimistluse ja kommunikatsioonide ehk ainult seda korterit teenindava torustiku ja elektrijuhtmestiku kaitset.
Lisaks on olemas korteriomaniku vastutuskindlustus, mis katab teie korterist alguse saanud kolmandatele isikutele tekitatud kahjud, näiteks korterist alanud veekahju alumistele naabritele.
Huvi kindlustamise vastu suureneb iga aastaga
Teadlikkus kodukindlustuse vajalikkusest on inimeste hulgas Lillmaa sõnul suurenenud eelkõige tänu kodulaenudele, sest finantsasutus nõuab seda. Samuti nõutakse kindlustamist neilt ühistutelt, kes võtavad ette kortermaja renoveerimise. [KL1] Seega on korteriühistutel kõige lihtsam võtta terviklahendus, mis sisaldab kõiki nimetatud kindlustustooteid. Terviklahendus katab ära kõik murekohad, maandatud on nii hoone karbi ja korterite kui ka maja hõlmava vastutuskindlustuse riskid.
Poliisi võib sõlmida lühemaks ajaks, näiteks aastaks, aga ka korraga näiteks viieks aastaks. Suuri eeliseid on Lillmaa sõnul ka kindlustunne, et kui tulekahju korral võib mõni korter jääda pikaks ajaks n-ö tondilossiks, sest omanikul puuduvad finantsid seda taastada, siis terviklahendus garanteerib, et korda saavad kõik korterid. Lisaks saab iga korteriomanik olla kindel, et kui tule- või veekahju peaks tema kodust alguse saama, ei pea tal selleks eraldi poliisi olema. „Meie kogemus näitab, et kliendid on sellise terviklahendusega väga rahul.“
„Kindlustusvaidlused võivad olla väga kurnavad,“ tõdeb Lillmaa. „Ühe kindlustusandjaga sõlmitud terviklepingu puhul ei pea aga muretsema, et mingil põhjusel jääb kahju korral hüvitis saamata. Terviklahenduse puhul saab vaidluse asemel asuda kohe taastustööde kallale ja kõik vajalikud ehitustööd saab planeerida korraga. Kui korteriühistu otsustab valida kindlustuse terviklahenduse, on kindlasti ka kahjukäitlusprotsess kiirem, lihtsam ja pingevabam.“
Samas tuleb tähelepanu juhtida, et kui korteriühistu kindlustab korraga ära hoone ühisosad koos korterite siseviimistlustega, siis korteriomanike kodune vara – mööbel, riided ja muu vara või isiklik vastutus – ei ole terviklahendusega kindlustatud. Selleks saab korteriomanik soovi korral need lepingud mugavalt juurde sõlmida. Kui teha seda samas kindlustusseltsis, kus on valitud korteriühistu kindlustuse terviklahendus, on kindlustusmakse palju soodsam, Salva Kindlustuses näiteks tavahinnast 40%.
Kui korterelamu kindlustusega saab korteriühistu kindlustunde, et kaitstud on kaasomandisse kuuluva vara kahjustumine alates välisseintest ja katusest kuni elektri-, kütte- ja valvesüsteemideni, siis korterelamu vastutus pakub kindlustuskaitset nende nõuete vastu, mis korteriomanikud või möödujad tänavalt esitavad korterelamu juhatusele seoses nende endi vara või tervise kahjustumisega. Kindlustuse terviklahenduse puhul liidetakse nende kahe kindlustuse juurde ka korteriomaniku kodukindlustus, kattes sellega kõik ühele majale vajaminevad kindlustuskatted.
