KredEx on korterelamute rekonstrueerimist toetanud alates 2015. aastast Euroopa Liidu ja riigieelarve vahenditest. Ühistute huvi renoveerimise vastu on olnud suur ja toetuste abil on paljud majad üle Eesti ka juba korda tehtud. Selle aasta teises pooles on oodata järgmise toetusvooru avanemist, mille eel jagab oma kogemusi Järvamaal Paides kahe maja rekonstrueerimist eest vedanud Maie Põder.
Maie Põder on Paides vedanud kahe korterelamu rekonstrueerimist ja ütleb, et mõlema puhul sundis tööd ette võtma majade väga vilets seis. „Tuul puhus sisuliselt seintest läbi. Nii on väga halb ja kulukas elada,“ tõdeb Põder. „Kogu protsess ei ole väga keerukas, sest KredExil on 25 sammuga juhend, mis annab väga hea ülevaate kõikidest etappidest, mis tuleb kortermaja rekonstrueerimisel läbida. Soo tänaval saime paljud etapid läbi viia ühel ajal, näiteks ehitushanke kuulutasime välja siis, kui projekt polnud veel päris valmis.“
Mõlemas majas, nii Soo kui ka Tööstuse tänaval, tehti terviklik rekonstrueerimine. Paigaldati ka päikesepaneelid, mis toodavad majale sooja vett. „Majad on värske ja uhke välimusega, aga kõik algab loomulikust kvaliteetsest sisust. Et oleks soojustagastussüsteem, korralik ventilatsioon, hea sisekliima,“ loetleb Põder.
Mõlemal majal olid ka rõdud, mis ehitati ümber nõnda, et inimesed said omale tuppa ruumi juurde. „Kes laienes sinna köögiga, kes võttis selle kasutusele kabinetina. Tavaliselt soojustatakse rõdu penoplastiga ja pannakse liigendklaasid, kuid see jätab ruumi siiski külmaks. Pakettaken rõdul on palju parem lahendus, nii on ka maja soojustagastus paremini garanteeritud,“ ütleb rekonstureerimise eestvedaja.
Korterelamu renoveerimine inspireeris Maie Põdra sõnul elanikke ka korterites remonti tegema. „Inimesed said kasutada ehitajate konteinereid ja nii võtsid paljud ka oma kodus ette värskenduskuuri,“ kirjeldab Põder.
Teistele ühistutele julgustuseks ütleb ta, et majade renoveerimisega paraneb elukvaliteet tohutult. „Mina olen väga seda usku, et majad tuleb ära renoveerida. Kui KredExist saab selleks veel toetust, siis tuleb seda igal juhul teha. Korda tehtud majad ei too üllatusi – kuskilt ei hakka ootamatult tilkuma, seinad ei puhu läbi. Pole selliseid olmeprobleeme, mida remontimata majades tuleb ainult juurde,“ kirjeldab Maie Põder ja möönab, et renoveerides tõuseb ka korteri hind.
Lisaks soovitab majade renoveerimist korraldanud Põder kasutada kõige uuemaid meetodeid ja materjale. „Ehitusega on nagu tehnoloogiaga, et homme on see aegunud. Paremad ja uuemad materjalid kestavad kauem,“ lausub ta.
***
Põhisammud kortermaja korrastamisel
- Elamu tehnilise seisundi hindamine (kaasa vajaduse korral asjatundjad, ühistul tasub palgata tehniline konsultant).
- Lähteülesande koostamine ja esialgne tööde maksumuse hindamine.
- Pangast laenusaamise võimaluste ning riiklike toetuste tähtaegade ja tingimuste uurimine.
- Ühistu koosoleku korraldamine ja vajalike otsuste vormistamine.
- Projekti koostamine ja koostöö kohaliku omavalitsusega.
- Töövõtja ja omanikujärelevalve leidmine, vajalike hangete läbiviimine.
- Maja rekonstrueerimine ja tööde vastuvõtt.
****
Autor: KredEx
Triin Reinsalu
KredExi eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juht
Korterelamute renoveerimistoetused jätkuvad
Eestis on suur osa korterelamutest ehitatud Nõukogude ajal, mis vajavad nüüd, arvestades tollaseid ehitusstandardeid ja puudulikku arusaama energiasäästust, suurt uuendamist. Seda isegi vaatamata sellele, et viimasel kümnendil on riik majade kordategemist juba jõuliselt toetanud toetuste, käenduste või laenude kaudu.
Kui analüüsida viimaste aastate tihedat konkurentsi korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotlemisel, pole kahtlust, et nende meetmetega peaks üldjoontes jätkama. Lisaks kaalume seniste võimaluste kõrvale lisatingimuste loomist. Raha kättesaadavuse leevendamiseks oleme näiteks alates eelmisest aastast pakkunud korteriühistutele renoveerimislaenu.
Selle laenu loomise tingis suurematest linnadest väljaspool asuvate korteriühistute mure, kellele pangad ei andnud kas üldse või suurte linnadega võrdsetel tingimustel rekonstrueerimiseks laenu. Kuna maapiirkondades on kinnisvara väärtus väiksem, siis on ka laenusaamine pangast keerulisem.
Samuti on turule jõudnud uued automatiseeritud töövõtted ja uudsed tehnoloogiad, mis saavad muuta rekonstrueerimise koduomanikule veelgi mugavamaks ja soodsamaks. Hetkel juurutame korterelamute tehaselise rekonstrueerimise projekti, mille puhul elamu soojustuselemendid toodetakse tehases ja majale ei peagi tellinguid paigaldama. See võiks lühendada rekonstrueerimiseks kuluvat aega, parendada ehituskvaliteeti ja olla ka majaelanikele stressivabam.
Ammuoodatult teeme kättesaadavaks käenduse, mis on mõeldud maapiirkonda kodu soetamiseks ja rekonstrueerimistöödeks. Ka need muudatused toetavad hoonete tempokamat ajakohastamist ja energiasäästlikumaks muutmist ning ennekõike inimeste elutingimuste parandamist.
Juba olemasolevad ning lähiajal lisanduvad võimalused koos tingimuste ja ajakavaga on olemas KredExi kodulehel www.kredex.ee.
***
Tule tasuta nõustamisele!
Alates eelmise aasta juunist nõustavad maakondlikud arenduskeskused (MAK) üle Eesti korteriühistuid tasuta KredExi toetuste, laenu ja käenduse teemal. Eelmisel aastal kasutas seda võimalust üle 685 ühistu.
Abi saab küsida teenuste tingimuste ja sobivuse ning taotluste nõuete, ajakava ja tähtaegade kohta. Vajaduse korral pakuvad konsultandid abi ka KredExi taotluse täitmisel ja esitamisel.
Seni on ühistud tundnud huvi kõigi korterelamutele mõeldud teenuste ehk nii renoveerimislaenu ja käenduste kui ka rekonstrueerimistoetuste vastu. Ühistute tagasiside järgi on olnud väga kasulik just võimalus saada infot oma kodukohas, kuna see lihtsustab korterelamu uuendamist ja annab lisamotivatsiooni energiasäästlikkuse suurendamisega edasi liikumiseks.
Konsultatsiooni saamiseks tuleb korteriühistul leida oma piirkonna arenduskeskuse kontaktid ja võtta kohtumise kokkuleppimiseks ühendust. Nimekiri on kättesaadav siit: www.arenduskeskused.ee/kontakt/
Autor: KredEx
Infokast
- Alates 2015. aastast on KredExi rekonstrueerimistoetuse abil investeeritud korterelamute renoveerimisse kokku 305 miljonit eurot, ainuüksi viimase viie aasta jooksul on korda tehtud üle 750 korterelamu.
- Aastatel 2022–2027 toetab riik korterelamute rekonstrueerimist Euroopa Liidu ja riigieelarve vahenditest veel igal aastal vähemalt 50 miljoni euroga.
- Korteriühistud saavad taotleda KredExist peale rekonstrueerimistoetuse ka renoveerimislaenu või pangalaenu käendust.
- Lisainfo, tulevased toetusmeetmed ja senised kogemused: www.kredex.ee.
- Küsimused on oodatud aadressile korterelamu@kredex.ee.
