Täiselektriautode ja pistikhübriidide arv Eestis kasvab pidevalt. 2021. aastal lisandus mitusada uut laetavat autot ja selleks aastaks on oodata veel kiiremat tõusu. Autode valik täieneb pidevalt, müügile saabuvad järjest uued mõistlikus hinnaklassis sõidukid. Palju tähelepanu on saanud uus seadus laadimiskohtade rajamise kohta. Küsimusi tekib palju: kuidas laadida, kus laadida, mis maksab, kes maksab, kas minu autole sobib jne.
Nii pöörduvadki korteriühistud ja nende haldusfirmad üha sagedamini meie poole küsimusega, kuidas korraldada laadimist nii uute kui ka vanemate majade juures ja missugune oleks sobivaim tehniline lahendus.
Mida nõuab seadus?
Uutele ja renoveeritavatele hoonetele kehtivad alates 10. märtsist 2021 Ehitusseadustiku muudatused, mis kohustavad, lähtudes Euroopa Liidu direktiividest, ehitama nii elu- kui ka mitteeluhoonete parkimiskohtadele elektriautode laadimiskohad ja/või nendeks vajaliku taristu (vt Ehitusseadustiku osa 2 ptk 7 § 65 Elektriauto laadimistaristu). Ühtlasi määratlevad direktiivid üheselt, milline on nõuetekohane elektriauto laadimiskoht (s.o Mode3 Type2 laadimispesaga), seega harilik kodumajapidamisest tuttav 1- või 3-faasiline pistikupesa ei ole laadimispunkt.
KKK
Kortermajade puhul tekib laadimiskohtade planeerimisel mitmeid küsimusi, nagu näiteks:
- Kuhu saab laadimiskoha paigutada?
- Kui palju see elektrit tarbib?
- Kuidas laadimisteenust maksustada?
- Kuidas teha nii, et majaelanike kulul ei saaks laadida võõraid elektrisõidukeid?
- Kes paigaldab laadimiskoha ja kui palju see maksma läheb?
Alustuseks tuleks välja selgitada, kui palju jääb korterelamu elektripaigaldises kõikidest muudest elektritarbijatest (s.t seadmetest) üle vaba võimsust, sest ainult seda saab kasutada autode laadimiseks. Elanike elumugavus ei tohi sel ajal kuidagi kannatada, kui õues autosid laetakse, ning alles seejärel saab võtta käsile teised praktilised küsimused.
Laadimistaristut kavandav korteriühistu saab kõigepealt ära teha kodutöö: selgitada välja kinnistu tehnilised võimalused laadimiskohtade paigutuse ja nende jaoks vaba elektrivõimsuse kohta. Palju abi on ka sellest, kui kaasata elektriprojekteerija.
Kuhu ja kuidas paigaldada?
Laadimisseadmeid on seina- ja maapaigaldusega. Esimesed on hinna poolest soodsamad ja lihtsamad paika panna. Ent kuhu ja mis tingimustel (s.t kelle nõusolekul) saab üldse kortermaja välisseinale midagi paigaldada? Kui kaugele jääb parkimiskoht maja seinast? Kui maja seina ja parkimiskoha vahel on kõnnitee, siis seinale laadimispunkte panna ei saa, sest laadimiskaablid jääksid jalakäijatele põiki ette.
Küll aga on seinapaigaldusega laadijad üldjuhul ideaalne lahendus kortermajadele, millel on maa-alune parkimiskorrus. Maapaigaldusega laadimisjaamad sobivad hästi väliparklatesse. Nende paigaldus on küll veidi kallim (toitekaabel tuleb viia majast eemale maa alt), kuid võimaldab paigutada laadimiskohad täpselt sinna, kuhu vaja. Tehnilise võimekuse poolest on seina- ja maapaigaldusega laadimisseadmed üldjuhul sarnased.
Aga kui elektrivõimsust autode laadimiseks ei jätku?
Uute majade projekteerimisel osatakse juba arvestada laadimiskohtadega ja nende jaoks planeeritakse piisavalt võimsust. Suuremad probleemid tekivad olemasolevate majadega, mille elektrisüsteemis ei ole autode laadimiseks varu olemas. Kuidas sel juhul toimida, kas laadimiskohad jäävad siis ehitamata? Asi ei ole siiski nii hull.
Uutele kortermajadele sobivad Ensto laadimisseadmed on varustatud dünaamilise laadimiskoormuse juhtimise (DLM) valmidusega. See võimaldab automaatselt piirata laadimiseks antavat voolu, kui kinnistu teised elektriseadmed on töös. Õhtul ja öösel, kui tarbimine väheneb, saab laadimiseks jälle rohkem voolu anda.
Kõiki elektriautosid saab laadida 1-faasilise, osasid ka 3-faasilise vooluga. Sel juhul on laadimiskiiruses ja -võimsuses kolmekordne vahe. Kortermaja laadimispunktid võiksid seega olla ideaalis 3-faasilised (11 kW või 22 kW), aga kui selleks elektrivõimsust ei jätku, piisab ka 1-faasilistest (3,6 kW või 7,2 kW). Need saab jagada eri faaside vahel nii, et kolm laadimiskohta on ühendatud eri toitefaasidega – siis on võrk ühtlaselt koormatud ja kõigist kohtadest saab laadida suurima võimsusega. Ja kui elektriauto päevane läbisõit ei ületa mitutsadat kilomeetrit, jõuab ka 1-faasilisest laadijast auto aku hommikuks täis laadida.
Kes tohivad laadida?
Muidugi võivad külalislahked kortermaja elanikud pakkuda vaba ja tasuta laadimisteenust kõikidele, aga see ei pea nii olema. Tuleks valida laadimisseadmed, mis on varustatud RFID-kaartide lugejaga kasutajate autoriseerimiseks. Sel juhul saavad laadida ainult need, kellele ühistu on sellise kaardi andnud.
Sealjuures ei tasu karta, et tuleb keegi teine ja katkestab laadimise. Alustatud laadimise saab lõpetada ainult sama kaardiga, enne ei saa keegi teine samast laadijast laadida. Samuti ei ole ohtu, et keegi lihtsalt tõmbab laadimiskaabli auto küljest või laadimisseadmest välja – Mode 3 laadimisseadmetel lukustub kaabel kogu laadimise ajaks mõlemalt poolt ja seda ei saa lahti võtta (ega ära varastada).
RFID-kaarte on erinevaid. Heal juhul sobivad ka uksekaardid, mis on majas juba kasutusel, ja ka laadijaga on alati kaasas kindel arv kaarte.
Missugused laadimisseadmed kortermajja sobivad?
Kõige lihtsam ja just kortermajade jaoks välja töötatud uus laadijate tootesari on Ensto One. Need laadijad paigaldatakse üldjuhul maja seinale, kuid neid saab panna ka spetsiaalsele postile väliparklasse. Ühe sellise posti otsa saab panna kaks laadijat. Ensto One’i laadijaid toodetakse neljas võimsusklassis, mistõttu nad sobivad hästi kõigi laetavate autode, sh pistikhübriidide laadimiseks.
Kõige universaalsem laadimislahendus parkimismajadesse jt kohtadesse, kus laadijad saab paigaldada seinale, on Ensto Wallbox. Neid on ühe ja kahe 22 kW laadimispesaga, paigalduse seisukohast on mõttekas planeerida kahekohaline laadija – üks töö, kaks kohta.
Kuigi Ensto One’i ja Ensto Wallboxi laadijaid saab paigaldada ka postide otsa, sobib väliparklatesse kõige paremini Ensto Pro sari. Ka neil on üks või kaks 22 kW laadimispesa.
Kõik need laadijad on vastupidavad Eesti muutlikule ilmale ja kõrgeima vandaalikindlusklassiga ning sisaldavad vajalikke kaitseseadmeid (rikkevoolukaitse, kaitseautomaat, alalisvoolu lekkevoolu tuvastus jne). Kortermajade juurde on alati mõistlik valida laadijad, kus on sees MID klassi arvesti(d), mille alusel saab kasutajale tarbimise eest arve esitada.
Ensto laadimisseadmed on välja töötatud Soomes Põhjamaade nõudliku kliima jaoks ja neid toodetakse Eestis Keilas. Kõik laadijad tuleks varustada peale elektritoitekaabli ka LAN-ühendusega, et laadijad oskaksid omavahel n-ö suhelda ja ühenduksid ka taustsüsteemiga.
Milleks on vaja taustsüsteemi?
Taustsüsteemiks (ingl back-end) nimetatakse laadijate juhtimis- ja haldustarkvara, mida saab pilveteenusena operaatoritelt. Taustsüsteem võimaldab näiteks jälgida laadijate kasutamist ja tarbimist, lisada süsteemi uusi kasutajaid ja võtta sealt välja neid, kes majas enam ei ela, saata igale kasutajale kuu lõpus arve tarbitud laadimisenergia eest, kõrvaldada laadijate pisirikkeid jne. Seega korteriühistu, kes kavatseb paigaldada oma maja juurde laadimiskohad, peaks võtma kasutusele ka nende haldustarkvara.
Kokkuvõtteks
Elektriautosid on täiesti võimalik kortermajade juures laadida, see ei ole raketiteadus. Koostöös laadimislahenduste pakkujaga on alati võimalik leida sobiv terviklahendus alates lähteolukorra väljaselgitamisest, asukohtade kavandamisest, õigete seadmete valikust ja nende paigaldamisest kuni hilisema juhtimise-haldamiseni.
Võtke ühendust – hakkame peale!
Andres Meresmaa
Ensto Building Systemsi turundus- ja müügijuht
