Täiselektriautode ja pistikhübriidide arv Eestis kasvab pidevalt. 2020. aastal lisandus mitusada uut laetavat autot ja selleks aastaks on oodata veel suuremat kasvu tänu uutele ostutoetustele. Autode valik täieneb pidevalt, müügile saabuvad järjest uued mõistlikus hinnaklassis sõidukid. Lisaks on saanud palju tähelepanu äsja kehtima hakanud uus seadus laadimiskohtade rajamise kohta, mis tekitab palju küsimusi: kuidas ja kus laadida, kui palju see maksab jne. Üha enam pöörduvad korteriühistud ja nende haldusfirmad meie poole küsimustega, kuidas korraldada laadimist nii uute kui ka vanemate majade juures ja missugune oleks sobivaim tehniline lahendus.
Mida nõuab seadus?
Uutele ja palju renoveeritavatele hoonetele kehtivad alates 10. märtsist 2021 Ehitusseadustiku muudatused, mis lähtuvad Euroopa Liidu direktiividest. Nimelt peab nii elu- kui ka mitteeluhoonete puhul ehitama parkimiskohtadele elektriautode laadimiskohad ja/või nende jaoks vajaliku taristu (vt Ehitusseadustiku 2. osa 7. ptk § 65 Elektriauto laadimistaristu). Ühtlasi määratlevad direktiivid üheselt, mis on nõuetekohane elektriauto laadimiskoht (Mode3 Type2 laadimispesa). Harilik kodumajapidamisest tuttav 1- või 3-faasiline pistikupesa ei ole seega laadimispunkt.
KKK
Kortermajade puhul tekib laadimiskohtade planeerimisel palju küsimusi, nagu näiteks:
- Kuhu saab laadimiskoha paigutada?
- Kui palju see elektrit tarbib?
- Kuidas laadimisteenust maksustada?
- Mida teha, et võõrad elektrisõidukid ei saaks majaelanike arvel laadimas käia?
- Kes paigaldab laadimisseadmed ja kui palju see kõik kokku maksab?
Alustama peaks aga sellest, kui palju jääb korterelamu elektripaigaldises kõikidest muudest elektritarbijatest (st seadmetest) üle vaba võimsust, sest ainult seda saab planeerida autode laadimiseks. Elanike elumugavus ei tohi sel ajal kuidagi kannatada, kui õues autosid laetakse. Alles seejärel saab võtta käsile teised praktilised küsimused.
Laadimistaristut kavandav korteriühistu saab kõigepealt teha ära kodutöö ja selgitada välja kinnistu tehnilised võimalused laadimiskohtade paigutuse ja vaba elektrivõimsuse kohta.
Kuhu ja kuidas paigaldada?
Laadimisseadmeid on seina- ja maapaigaldusega. Esimesed on hinna poolest soodsamad ja lihtsamad paika panna. Ent kas, kuhu ja mis tingimustel (st kelle nõusolekul) saab kortermaja välisseinale üldse midagi paigaldada? Kui kaugele jääb parkimiskoht maja seinast? Kui maja seina ja parkimiskoha vahel on kõnnitee, ei saa seinale laadimispunkte panna – laadimiskaablid jääksid jalakäijatele põiki ette.
Küll aga on seinapaigaldusega laadijad üldjuhul ideaalsed maa-aluste parkimiskorrustega kortermajadele. Maapaigaldusega laadimisjaamad sobivad hästi väliparklatesse. Nende paigaldus on küll veidi kallim (toitekaabel tuleb viia majast eemale maa alt), kuid laadijad saab paigutada täpselt sinna, kuhu vaja. Tehnilise võimekuse poolest on seina- ja maapaigaldusega laadimisseadmed üldjuhul sarnased.
Aga kui elektrivõimsust ei ole autode laadimiseks piisavalt?
Uute majade projekteerimisel osatakse juba arvestada laadimiskohtadega ja nende jaoks planeeritakse piisavalt võimsust. Tihti tekivad probleemid olemasolevate majadega, mille elektrisüsteemis puudub laadimiskohtade jaoks varu. Kuidas sel juhul toimida, kas laadimiskohad jäävad siis ehitamata? Asi ei ole siiski nii hull.
Kaasaegsed ja kortermajadele sobivad Ensto laadimisseadmed on dünaamilise laadimiskoormuse juhtimise (DLM) valmidusega. See võimaldab piirata automaatselt laadimiseks antavat voolu, kui kinnistu teised elektriseadmed on töös. Õhtul ja öösel, kui tarbimine väheneb, saab laadimiseks jälle rohkem voolu anda.
Kõiki elektriautosid saab laadida 1-faasilise, osasid ka 3-faasilise vooluga, mis tähendab laadimiskiiruses ja -võimsuses kolmekordset vahet. Kortermaja laadimispunktid võiksid olla seega ideaalis 3-faasilised (11 kW või 22 kW). Kui selleks ei jätku elektrivõimsust, piisab ka 1-faasilistest (3,6 kW või 7,2 kW). Need saab jagada eri faaside vahel nii, et kolm laadimiskohta on ühendatud erinevate toitefaasidega – siis on võrk ühtlaselt koormatud ja kõigist kohtadest saab laadida suurima võimsusega. Kui elektriauto päevane läbisõit ei ole mitusada kilomeetrit, jõuab ka 1-faasilisest laadijast auto aku hommikuks täis laadida.
Kes tohivad laadida?
Külalislahke kortermaja võib pakkuda vaba ja tasuta laadimisteenust kõikidele, aga see ei pea nii olema. Tuleks valida laadimisseadmed, mis on varustatud RFID-kaardi lugejatega kasutajate autoriseerimiseks. Sel juhul saavad laadida ainult need, kellele ühistu on sellise kaardi andnud.
Ei tasu ka karta, et tuleb keegi teine ja katkestab laadimise. Alustatud laadimist saab lõpetada ainult sama kaardiga, enne ei saa keegi teine sama laadijat kasutada. Samuti ei ole ohtu, et keegi võiks lihtsalt tõmmata laadimiskaabli auto küljest või laadimisseadmest välja – Mode 3 laadimisseadmetel lukustub kaabel kogu laadimise ajaks mõlemalt poolt ja seda ei saa lahti võtta (ega ära varastada).
RFID-kaarte on erinevaid. Heal juhul sobivad ka uksekaardid, mis on majas juba kasutusel, ja ei peagi uusi hankima.
Millised laadimisseadmed sobivad kortermajja?
Kõige lihtsam ja spetsiaalselt kortermajadele mõeldud uus laadijate tootesari on Ensto One. Need paigaldatakse üldjuhul maja seinale, kuid neid saab panna ka kindlale postile väliparklas. Ühe sellise posti otsa saab panna kaks laadijat. Kuna Ensto One’i laadijaid toodetakse neljas võimsusklassis, sobivad need hästi kõigi laetavate autode, sh pistikhübriidide laadimiseks.
Kõige universaalsem laadimislahendus parkimismajadesse ja teistesse kohtadesse, kus saab paigaldada laadijad seinale, on Ensto Wallbox. Neid on ühe ja kahe 22 kW laadimispesaga. Paigalduse seisukohast on mõttekas valida kahekohaline laadija – üks töö, kaks kohta.
Kuigi nii Ensto One’i kui ka Ensto Wallboxi laadijaid saab paigaldada ka postide otsa, sobib väliparklatesse kõige paremini Ensto Pro sari. Ka neil on üks või kaks 22 kW laadimispesa.
Kõik kirjeldatud laadijad on vastupidavad Eesti vahelduvale ilmale ja on kõrgeima vandaalikindlusklassiga. Neil on ka vajalikud voolukaitse seadmed (rikkevoolukaitse, kaitseautomaat, alalisvoolu lekkevoolu tuvastus jm). Sealjuures on kortermajade puhul alati mõistlik valida laadijad, kus on sees MID-klassi arvesti(d), mille alusel saab kasutajale tarbimise eest arve esitada.
Ensto laadimisseadmed on välja töötatud Soomes Põhjamaade nõudliku kliima jaoks ja neid toodetakse Eestis Keilas. Kõik laadijad tuleks varustada peale elektritoitekaabli ka LAN-ühendusega, et laadijad saaksid omavahel suhelda ja ühenduksid ka taustsüsteemiga.
Milleks on vaja taustsüsteemi?
Taustsüsteemiks (ingl back-end) nimetatakse laadijate juhtimis- ja haldamistarkvara, mida saab pilveteenusena. Neid on erinevaid, sõltuvalt teenuse pakkujast. Ensto EV Manager võimaldab näiteks jälgida laadijate kasutamist ja tarbimist; lisada uusi kasutajaid ja võtta süsteemist välja neid, kes majas enam ei ela; saata igale kasutajale kuu lõpus arve tarbitud laadimisenergia eest; kõrvaldada laadijate pisirikkeid jne. Seega korteriühistu, kes kavatseb paigaldada oma maja juurde laadimiskohad, peaks võtma kasutusele ka nende haldustarkvara.
Kokkuvõtteks
Elektriautode laadimine kortermajade juures on täiesti võimalik, see ei ole raketiteadus. Koostöös laadimislahenduste pakkujaga on alati võimalik leida sobiv terviklahendus, mis hõlmab lähteolukorra väljaselgitamist, asukohtade kavandamist, õigete seadmete valikut ja nende paigaldamist ning seadmete hilisemat juhtimist-haldamist.
Võtke ühendust – hakkame peale!
Andres Meresmaa
Ensto Building Systemsi turundus- ja müügijuht
