Kuidas kontrollida, kas teie maja andmed vastavad ehitisregistrile?
Ehitisregister (ehr.ee) on riiklik andmekogu, mille kaudu saab esitada ja menetleda ehitamisega seotud dokumente nagu ehitusluba ja -teatis, kasutusluba jm. Andmete puudumine registrist ei tähenda tingimata, et ehitis on ebaseaduslik, kuid mõistlik on kontrollida üle info oma kodu ja abihoonete kohta ning vajaduse korral see korrastada ja ehitised seadustada. Nõu annab www.Kasutusluba24.ee esindaja Tõnis Aljas.
Ehitisregistri andmete kontrollimiseks tuleb esmalt tellida ehitusprojekt, mis on ehitisregistri andmete aluseks. Projekti saab tellida eramajale Tallinna Linnaplaneerimise arhiivist ja see projekt peaks vastama praegusele hoonele. Kui projektiga võrreldes on erinevusi, tuleks välja selgitada, kas erinevused on omavolilised või mitte. Näiteks, kui võrreldes ehitusprojektiga on muutunud mittekandvad vaheseinad ja plaanilahendus, tuleks mõõdistada uued plaanid ja esitada need registrile.
Omavolilisteks ümberehitusteks liigituvad järgmised tööd (nimekiri ei ole lõplik):
- muudetud on fassaadimaterjale;
- muudetud on akende-uste asukohti;
- muudetud on kandvaid konstruktsioone;
- hoonet on laiendatud;
- hoone katusekattematerjal on vahetatud;
- on liitutud ühisveevärgiga, aga ehitisregistris on märge tegemata;
- uue küttesüsteemina on paigaldatud õhk-õhk- või õhk-vesisoojuspump;
- paigaldatud on kamin;
- paigaldatud on ventilatsiooniseadeldis.
Kirjeldatud muudatuste registreerimiseks tuleb teha ehitise audit ja olukord tagantjärele seadustada. Ehitise audit asendab ehitusprojekti, kirjeldab ja annab hinnangu tehtud tööde vastavusele ehituse ajal kehtinud nõuetele.
Seadustamisel kehtivad lisaks erireeglid, lähtudes ehitusajast. Kui hoonet on ehitatud omavoliliselt enne 2003. aastat, tuleb tõendada, et hoone on ohutu. Kui ehitustööd on tehtud vahemikus 1. jaanuar 2003 kuni 1. juuli 2015, peab ehitis vastama ka kehtiva planeeringu tingimustele. Kui tööd on tehtud pärast hetkel kehtiva seadustiku vastuvõtmist, peab ehitise seadustamiseks koostama ehitusprojekti, taotlema ehitusloa ja tõendama auditiga, et ehitis on ehitatud kooskõlastatud projekti põhjal.
Omavoliliseks ehitustööks liigitatakse ka püstitatud kuurid, mille ehitusaluse pinna suurus on üle 20 m². Ehitisregistri kaardirakendus võimaldab need ehitised tuvastada: selleks tuleb otsida ehitisregistri kaardirakendusel (ehr.ee) oma kinnistut. Kõrvalhooned on tähistatud kaardil hallide kastidena ja kui nende peale vajutada, tuleb nähtavale registri kood või teavitus hoone puudumise kohta registrist. Kui teie kinnistul asub selliseid kaste, soovitame nendega aegsasti tegeleda, et vältida kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalve ettekirjutust, milles nõutakse hoonete registrisse kandmist.
Rekonstrueerimisprojekti aluseks peab võtma kehtiva registriseisu ehk kooskõlastatud projekti. Kui tegelik olukord on erinev, tuleb valida, kas projekteerida registri projektist puuduv osa tagantjärele uuesti ümberehitusprojektiga või seadustada olukord, mis oli enne rekonstrueerimisprojekti koostamist. Kui seadustada enne rekonstrueerimisprojekti olnud olukord, peab hoone vastama selle ehitamise ajal kehtinud nõuetele, ka siis, kui see ehitati omavoliliselt. Uuesti projekteerimisel peab aga arvestama praegusel ajal kehtivate nõuetega, mis võib ajada projekti ebamõistlikult keeruliseks, sest nõuded on läinud karmimaks ja see, mis sobis kunagi, ei pruugi nüüd enam sobida.
Ehitisregistri andmete kehtivus on oluline ka hoone müügil, kuna finantsasutused ei ole nõus finantseerima ebatäpsete andmetega hooneid. Enne müügitehingut tuleks andmed seega korrastada või hoone seadustada. Valede andmetega hoone müügi puhul peab arvestama, et hoone seadustamine võtab aega. Lisaks võib ilmneda, et omavoliliselt ehitades ei ole arvestatud mingite tingimustega, mis tähendab ümberehitamist ja suuremat lisaväljaminekut ning seda enne, kui pangad on nõus hoonet finantseerima. Müügitehingutel kasutatakse ka praktikat, kus hoone seadustamine määratakse lepingus tähtajaga. Küll aga võivad siis tulla hoone seadustamisega välja asjaolud, mis muudavad lepingu tingimusi ja võivad mõjuda tehingule kahjulikult. Kindlustusandjad hindavad sellise hoone väärtuse madalamaks, kuna hoone ohutust ja nõuetega vastavust ei ole kontrollitud. Kui olete tuvastanud, et ehitisregistri andmed on ebakorrektsed, on soovitatav võtta ühendust oma valdkonna asjatundjatega, et leida mõistlik viis olukorra lahendamiseks.
Rohkem infot: www.Kasutusluba24.ee
