Laenuvajadus sõltub ettevõtte elutsüklist
Aimar Roosalu, Bigbank AS-i ettevõtete panganduse üksuse juht
Iga inimene, kes on asutanud ettevõtte, kujutab oma vaimusilmas ette, kuidas tema firma on edukas, käive kasvab ja omanikele makstakse dividende. Kuid nagu iga raamat, algab ka ettevõtte teekond algusest, et liikuda ühes õnnestumiste ja ebaõnnestumistega eesmärkide poole.
On selge, et alustaval ettevõttel on ühed mured ja küpses faasis ettevõttel teised. Ettevõtte elutsükli faas aitab hinnata, milliste katsumustega tuleb ettevõttel konkreetsel ajal rinda pista. Kui võtta aluseks tuntud majandusteadlase Aswath Damadorani väärtusmudel, võib ettevõtete elutsükli jaotada viide etappi: alustavad ettevõtted, noored kasvuettevõtted, küpsed kasvuettevõtted, küpses eas stabiilsed ettevõtted ja langusfaasis ettevõtted.
Suur osa ettevõtetest alustavast faasist välja ei jõua. Sageli hääbuvad noored ärid enne, kui turg hakkab toodet aktsepteerima või firma ärimudelit saab skaleerida. Nii alustavate kui ka kasvufaasi jõudnud ettevõtete edu sõltub väga palju omanike motivatsioonist. Edu seisneb veendumuses, et ettevõtte käibevahendid, võime inimesi inspireerida ja pühendumus on piisav, et püsida valitud teekonnal ja kasutada ära tekkinud eeliseid. Ettevõtte toode või teenus võib olla suurepärane, kuid suur osa uutest ettevõtetest läbib algusfaasis madalpunkti, kus turg ei ole toodet või teenust veel aktsepteerinud. Ettevõtte rahavoog on sel perioodil üldjuhul sügaval miinuses.
Kui alustava ettevõtte põhieesmärk on ületada madalpunkt, siis kasvufaasis ettevõtte küsimus on ärimudeli skaleerimine. Lihtsamalt öeldes: kas ja kui palju tuleks uude faasi jõudes äri laiendada ja kasvatada. Eesti Äriregistris on registreeritud mitusada tuhat ettevõtet, millest enamiku moodustavad ettevõtted käibega mõnest tuhandest kuni saja tuhande euroni. Ettevõtted, mis justkui tegutsevad, kuid ei ole siiski iseseisvad rahamasinad. Selliste mikroettevõtete puudus on tavaliselt üsna õhukesele pinnale ehitatud ärimudel. Üks lihtsamaid ärimudeli teste seisneb selles, kui lisada äriplaani palgakulude rida, mille suurusjärk võiks võrduda omaniku motivatsiooniga ettevõtte tegevust jätkata.
Kui pangast laenu taotledes on ettevõtte kasumiaruandes näha palgakulu ja ettevõte on teeninud kahe aasta jooksul kasumit, näitab see igal juhul jätkusuutlikkust. Seda muidugi eeldusel, et ka kõik kohustused on kenasti täidetud.
Kui ettevõte on positiivse rahavooga, on vaja kasvamiseks juurde lisakapitali. Tegu on uue dilemmaga, sest laen on ettevõttele risk. Tuleb tunnistada, et on vähe ettevõtlusvaldkondi, kus ettevõtte põhitegevust on võimalik finantseerida ainult ettevõtte vahenditest. Tavaliselt on need konsultatsiooni-, reklaami- või muud teenusettevõtted. Ent suurem osa majandusest toimib siiski, kui äri võimendada. Paljud valdkonnad, nagu tootmine, metsandus, põllumajandus ja kinnisvaraarendus, on väga kapitalimahukad. Need on tegevusvaldkonnad, kus toodete valmistamiseks ja teenuste osutamiseks on tarvis soetada põhi- ja kinnisvara. Paljud ei ole valmis riskeerima ettevõtte kasvu nimel isegi siis, kui optimaalse kaptalistruktuuri arvutus näitab, et omanikul on ainumõistlik laenu võtta. Ettevõtja on pidevalt valikute ees.
Eestis on olemas mitu näidet, kus samas valdkonnas tegutsevad suurettevõtted on valinud kapitali kaasamise vaatepunktist erineva kasvustrateegia. Kui tegu ei ole just ainulaadse ja konkurentide poolt veel avastamata tööstusharuga, jõuab ettevõte küpsesse faasi kellegi arvelt. Suurettevõtteks ei saada üleöö – seda võimalust piirab ressursside nappus. Toimivas majanduses on väärtuslikud ressursid majanduse hüvanguks juba rakendatud. Kvalifitseeritud tööjõudu on raske leida, seadmed ja muu tootlik vara tuleb osta, rentida või kasutada selleks liisingut. Ettevõtte elutsükli kõrgfaasis on valikuid rohkem, nagu näiteks võimalus konkurent omandada.
Ettevõtte elutsükli mõistmine, tegevusalast ja eesmärkidest arusaamine võimaldab pangal luua finantseerimistooteid. Pank ei ole pelgalt finantsettevõte. Pank asub kapitali liikumise ristteel, kus tullakse ettevõtetele eri elufaasides appi. Lühiajalised laenud, krediidiliinid, investeerimislaenud, põllu- ja metsalaenud, auto- ja seadmeliisingud on loodud selleks, et vähendada ettevõtte peavalu sel teekonnal. Ja panga kliendihaldur on nagu kirurg, kellel on hea ülevaade ettevõtte vereringest.
