Aastakümnetega on välja kujunenud, et suur osa tööga hõivatud inimestest rakendab oma teadmisi, aega ja jõudu ühe ettevõtte juures. Paljude ettevõtete ja valdkondade tegelik tööjõuvajadus eeldab paremate äritulemuste ja muutustele reageerimise nimel aga ammu suuremat ja põhimõttelist paindlikkust, mida on võimalik saavutada väikeste ümberkorraldustega juba praegu.
„Kui me kaheksa aastat tagasi tegime tööampsude võimaldamisega tööturul revolutsiooni, siis nüüdseks on sellest saanud evolutsioon tööjõu haldamisel tervikuna,“ selgitab GoWorkaBiti juht Kristjan Vanaselja. „Päriselt paindlikku lähenemist vajalike tööde planeerimisel ja tegemisel ei eelda ainult töövõtjad, seda vajab oma äri stabiilseks ja tulemuslikuks juhtimiseks ka järjest suurenev hulk ettevõtteid. Hea uudis on see, et lahendused selleks toimivad juba praegu.“
Paindlikkus tagab efektiivsuse
Graafikupõhised tööd, kus tööjõuvajadus muutub iga nädal või hooajati, vajavad konkurentsis püsimiseks paindlikkust oma tööjõu planeerimisel. Jaekaubanduses, logistikas, laonduses ja tootmises ning tasapisi üha enam ka majutus- ja toitlustusärides tehakse küll väga põhjalikke tööjõuprognoose, ent reaalsete töögraafikute koostamisel on keeruline neid prognoose täielikult arvesse võtta.
Normtunnid, tööjõupuudus, ootamatud haigused ja puudumised seavad graafikute koostamisel omad piirangud. „Tööampse kasutatakse tänapäeval paljuski n-ö tulekahju kustutamiseks sellistel hetkedel, mil keegi jääb tööle tulemata või kui on näiteks tootmismahud ootamatult kasvanud,“ selgitab Vanaselja.
Kuidas jõuda aga selleni, et töö saaks alati tehtud ja tööjõuvajadus oleks alati kõige efektiivsemalt kaetud? Üha suurem hulk ettevõtteid on hakanud kasutama selleks püsivat paindlikku tööjõudu. Täiskohaga töötajate kõrvale värvatakse osaajalised töötajad või moodustatakse lisameeskond paindlikest töötajatest oma põhitöötajate kõrvale. 15–20% prognoositud tööjõuvajadusest kaetakse paindlike töötajatega ning lisaks on neil ettevõtetel alati olemas võimalused katta ootamatud puudumised ja töömahu kasvades lisandunud vahetused.
„Uus lähenemine tööjõu planeerimisel aitab palju efektiivsemalt graafikuid koostada ja kasvõi tunni täpsusega tööjõuvajadust täita. See aitab tööjõumahukatel ettevõtetel tagada suurema efektiivsuse – maksma ei pea n-ö tühje tunde, samas on abi koolitatud ja motiveeritud töötajate kujul alati võtta, kui selleks tekib äriliselt vajadus. Saame lahendada seda süsteemselt iga ettevõtte jaoks juba praegu,“ kinnitab Vanaselja. „Luues paindliku, tööjõudu kaasava ja läbimõeldud süsteemi, on ettevõttega juba kohanenud inimesed alati olemas, et kedagi ootamatult asendada või prognoositust rohkem tööd teha.“
Paindlikkust otsiv tööjõud on olemas
Pessimistlikumad ütlevad siinkohal, et isegi täisajaga töötajat on praegusel tööturul raske leida – kust siis paindlike töötajatega lisameeskond võtta? Tegelikult on sellised inimesed tööturul olemas, kes on valmis liikuma 2–3 ettevõtte vahel ja töötama just seal, kus vajadus on kõige suurem. Töötajad otsivad üha enam võimalusi ise oma tööelu eest vastutada ja oma töögraafikute koostamisel kaasa rääkida. Üha rohkem on tööturul neid, kes on valmis 3–4 päeva nädalas endale sobival ajal tööl käima, et ülejäänud ajal oma hobidele või ettevõtmistele pühenduda. „Kui seni oleme harjunud mõttega, et kõik töötajad eelistavad püsivat täisajaga tööd kindla ettevõtte juures, siis nüüd on aeg sellest lahti lasta. Tööturule tekkinud tööjõud, kes otsib paindlikkust, aitab ettevõtetel palju efektiivsemalt oma tööjõuvajadust katta ja ärivajaduste põhjal kiireid muutusi ellu viia. Tööjõupuudus ei kao Eestist kuhugi. Tulevikus on edukad need ettevõtted, kes julgevad ja tahavad katsetada ning muutunud tööturu olukorraga kaasa minna,“ prognoosib Vanaselja.
Tihti saab töötajale tööle kandideerimisel takistuseks väga väike erinevus selle vahel, mida tööandja töötundidena ootab ja mida töötaja oma isiklikku elu arvestades pakkuda saab. Küsisime inimeste käest, kes peavad paindlikku tööd oma elustiiliks, kas nad on jätnud tööle kandideerimata just seetõttu, et töö alguse ja/või lõpu kellaaeg ei sobi, ja saime tagasisideks, et 60% vastajatest tõepoolest tunneb nii. Peale ajapaindlikkuse on tänapäeva töötajad ja ka tööotsijad väga teadlikud sellest, missugust juhtimiskultuuri ja tööelukvaliteeti nad soovivad. See tähendab aga seda, et ka tööandjad peavad olema üha targemad nii sisseelamisprotsessi kui ka regulaarsete koolituste ja muude motivatsioonitegurite puhul. Seega aitab töötajate püsiv, süsteemne ja paindlik kaasamine ettevõtetel leida endale tööturult just need inimesed, kes otsivad iseseisvust ja paindlikkust, kuid soovivad ka stabiilsust ja väärtustavad head töökeskkonda.
Läbiv paindlikkus tagab edu
Paindliku tööjõuhalduse lahenduse eesmärk on, tuginedes iga ettevõtte puhul äriloogikale, olemasolevatele kogemustele ja tööturustatistikale, analüüsida, kui suur osa vajalikust tööjõust peaks olema püsivalt palgal ja kui suur osa paindlikult kaasatud siis, kui ettevõttel tekib selleks vajadus. „Nii jäävad ära ka homseks-on-vaja-paanika ja igakordsed inimeste koolituskulud, sest ettevõtte tööde ja protsessidega kursis olevate ja paindlikult töötavate inimeste pink on pidevalt täidetud, olgu selleks siis 20% kogu tööjõuvajadusest või mõnes ärivaldkonnas isegi 50–60%.“
Selline lahendus loob suuremat paindlikkust ka ettevõtte – kas siis kaupluse, lao või tootmisliini – püsivatele töötajatele, sest ka neil tekib võimalus oma töönädalat paindlikult planeerida, tundmata häbi või piinlikkust täitmata vahetuste pärast. „See on kogu ettevõttes kõigile sobiv lahendus: nii juhtkonnale, personaliosakonnale kui ka töötajatele,“ kinnitab Vanaselja. „Püsitöötajad tunnevad end sellise planeeritud tööjõusüsteemi puhul paremini hoituna, kuna nad saavad planeerida ka oma elu paindlikumalt ja tegelike vajaduste järgi, teades, et vajaduse korral asendab neid kogenud ja koolitatud töötaja väljastpoolt. Ja et see ei tekita tõrkeid ettevõtte töös ega suhetes omavahel.“
Leia töötajad siit: GoWorkaBit.com
