Ligi 10 aastat pole elektrienergia hinnatase, tarbimise maht ja energiakaod motiveerinud enamikku ettevõtteid piisavalt keskkonnahoidlikesse ja säästlikesse elektrilahendustesse investeerima. Järsk ja kiire hinnatõus on aga toonud meid punkti, kus on viimane aeg pöörata tähelepanu oma energiatarbimisele ja viia see miinimumini.
Ledvance Oy Eesti esinduse juhataja Leino Sigijane sõnab, et turg on hetkel elektri- ja küttehindade puhul väga kõikuv, aga rohkem on esile toodud eratarbijate probleeme. „Tegelikult on palju suurem kriis meie ettevõtetel, kelle konkurentsivõime on kõikuma löönud. Kuna elektrihind on viimased 10 aastat olnud suhteliselt stabiilne 50–60 euro juures megavatt-tunni kohta, on ettevõtjatel puudunud motivatsioon muudatusteks. Nüüd on olukord kardinaalselt muutunud. Mida saavad ettevõtted teha? Alustage neist investeeringutest, mida on kõige lihtsam teha ja kõige rohkem näha. Näiteks vahetage luminofoorlambid LED-valgustite vastu, mille hind on sama, aga kulu kordades väiksem ja tööiga pikem.“
Sigijane nendib, et turul on mitu võimalust reaalselt säästa hulluks investeerimata. „Vana olemasolevat tehnoloogiat saab järk-järgult ökonoomsema vastu vahetada. Kui näiteks valgustid on amortiseerunud, liiga kulukaks muutunud või projekteeritud teiseks otstarbeks, tuleb ette võtta juba suurem muudatus. Ja kui juba suuremalt ette võtta, tasub paigaldada automaatselt juhitav valgustussüsteem, sest see annab lisaks 15–20% energiasäästu.“
AS-i Esvika Elekter valgustite projektijuht Raul Peedu soovitab kindlasti kaasata konsultandi, kes jälgib, et uus tehnika oleks kvaliteetne ja vastaks kõigile määrustele. „Paljud inimesed on skeptilised LED-lampide ja muu uudsema tehnoloogia puhul, sest turg on olnud pikka aega üleujutatud ebakvaliteetse toodanguga. Ent turg korrastub aasta-aastalt, valgustussüsteemide tööiga ja võimsus kasvab reaalselt. Aina enam ettevõtteid eelistab nutikaid anduritel põhinevaid lahendusi, mis aitavad pikemas perspektiivis elektrienergiat säästa.“
„Oleme saanud madalat elektrihinda tõesti pikalt nautida,“ tunnistab ka Vallin Balticu AS-i tegevjuht Avo Kuslap. „Praegu pööratakse oma arvetele küll suurt tähelepanu, kuid kahjuks ei tea väga paljud ettevõtjad isegi, kuhu nende raha arvete kaudu läheb. Selleks on olemas spetsiaalsed mõõteseadmed, tänu millele tekib ettevõttes täpne ülevaade, kui palju seadmed energiat kulutavad.“
Ta nendib, et igaüks saab aru, et piisavalt valges toas põlev valgusti või soojaga huugav küttekeha on kulu, ent palju keerulisemad on lood tööpinkide ja tootmisliinidega. „Tootmisliinidele paigaldatakse arvestid, mille auditist saab teada, kui näiteks seadme elektritarve on liiga suur kulunud laagrite või pikaleveninud hooldusvälba tõttu. Teadlik omanik laseb nii kõrgete hindade juures oma elektril töötavaid seadmeid jälgida. Mõtteainest võiks olla ka poepidajatel, kelle ühesugused kauplused tarbivad energiat erinevalt – ehk on rahakoti mõttes targem järele uurida, mis selle taga on?“
Küttekulu sõltub hoone soojapidavusest
Danfossi AS-i müügijuht Vahur Parve nendib, et lisaks valgustusele ja seadmetele on suur kulu küte, mille tarbimine sõltub otseselt konkreetse hoone soojapidavusest. „Mõttekas on ka siin alustada auditist, et saada teada, kas maja vastab tänapäevastele normatiividele alates katusest ja akendest-ustest kuni ventilatsioonisüsteemini. Üks lihtne koht kulude kokkuhoiuks on elektriküte automatiseerida – langetades toatemperatuuri kuni paar kraadi, vähendame oma kulusid 5–7% ja rohkemaga ka juba 10–15%. Tööruumides ei pea olema 24–25 kraadi sooja, samamoodi kiputakse üle kütma kaupluseid ja kaubanduskeskuseid. Elektri- ja põrandakütet saab enamasti seadistada energiahindade või vajaduse järgi. Tööstus- ja laohoonetes on see suur kokkuhoid, kui langetada põrandakütte temperatuuri 2–3 kraadi võrra.“
Kindlasti ei tasu ventilatsiooni- ja küttesüsteeme terves hoones ööseks, nädalavahetuseks või puhkuste ajaks täiesti välja lülitada, sest see võib mõjuda kehvasti nii hoone konstruktsioonidele kui ka töötajate tervisele. Küll aga tasub kokkuhoiule mõeldes tõmmata küte või ventilatsioon näiteks ööseks 30 protsendi peale.
„Kahjuks on energiaraiskamist näha igal sammul, aga ükski energiatootja ei ole heategevusorganisatsioon ja nad kirjutavad heal meelel välja arveid ka neile, kes kulutavad palju teadmatusest. Näiteks on toidukauplustes vaja jahutust, et toiduained ei rikneks, ent see soe, mis sealt välja võetakse, lastakse sageli raisku. Tegelikult saab suhteliselt väikese investeeringuga kasutada selle soojuse kütteks või tarbevee soojendamiseks,“ toob Parve näite.
Teine kasulik näide on tema sõnul päikesepaneelid, mis sobivad eelkõige ettevõtetele, kus on päevasel ajal suur tarbimine – laohooned, kontorid, tööstused, tootmised ja kauplused. „Päikesepaneelid on n-ö kiiresti tehtav investeering ning isegi kui ettevõte ise ei soovi sellega tegeleda, saab oma katuse- või seinapinna anda rendile. Lisaks ei ole paljud kursis, et päikesepaneelid peegeldavad kuumust eemale, mis tähendab, et päike ei küta enam nii palju läbi katuse ja sel puhul on kokkuhoid ka suviti jahutuselt.“
AS-i Esvika Elekter tegevdirektor Guido Tamm kiidab samuti päikesepargi võimalusi. „Mida rohkem ise tarbid, seda kasulikumad paneelid on, ja kui jääbki energiat üle, saab selle võrku müüa. Mina soovitan samuti ettevõtetel üle vaadata ja võimaluse korral „tuunida“ oma kütte- ja valgustuslahendusi ning kindlasti ka ventilatsioonisüsteemi. See on kahjuks väga tavaline, et ventilatsioonisüsteemi kaudu raisatakse palju, samuti kipub olema kulukas jahutussüsteem. Kui ettevõttel on kommunikatsioonisüsteemid valmis ehitatud, on nende kapitaalne uuendamine muidugi kulukas. Ent neile firmadele, kes on alles uusi hooneid rajamas, soovitan veel üht kokkuhoiunippi – paigaldada oma elektrisüsteemidele jämedamad ehk suurema ristlõikega kaablid. Tänu sellele on elektritakistus kaablis väiksem ja ka see on võimalus rahas võita!“
Küsi julgelt abi oma valdkonna spetsialistidelt!
