Aastaaruanne on ettevõtte visiitkaart, mis koostatakse ettevõtte juhtkonna vastutusel ja mille eesmärk on anda tõene ülevaade ettevõtte majandustegevusest. Ettevõtted, kellel on auditeerimiskohustus, peavad tellima ka audiitorkontrolli. Audiitori peamine ülesanne on kontrollida majandusaasta aruande vastavust rakendatud aruandlusstandardile, milleks on enamasti Eesti Finantsaruandluse Standard (edaspidi EFS). Korrektne teadmine ja õigel ajal planeeritud tegevused kindlustavad, et audiitorkontrollist kujuneb meeldiv koostöö ja kontrolli käigus ei ilmne aruandluses suuri puudusi.
Plaanimata ümber kirjutada EFS-i nõudeid, toome esile neli tähtsat aspekti, mis kipuvad aastaaruande koostamisel tihtipeale tähelepanu alt välja jääma:
1. Aastaaruanne kui ettevõtte visiitkaart
- Tegevusaruannete kohustuslikud osad on sätestatud raamatupidamisseaduses (§-d 24 ja 31).
- Põhiaruannete ridadel esitatakse viited täpsustavatele lisadele.
- Arvestuspõhimõtted – tuleb esitada oluline info arvestuspõhimõtete kohta, mida on majandusarvestuses rakendatud.
- Lisad tuleb koostada kõigi oluliste kirjete kohta ja avalikustatavat informatsiooni käsitleb RTJ 15.
- Näiteks tuleks vältida olukorda, kus ärikulude (5000 €) kohta on lisa, aga tegevuskulude (100 000 €) kohta ei ole lisa koostatud.
- Tegevuskulude juures on soovitatav esitada info tegevusgruppide, mitte raamatupidamise analüütilisel tasandil. Samas tuleks vältida olukorda, kus real „muud“ on väga suur osa kuludest.
- Kõik tingimuslikud kohustused tuleb kajastada.
- Kajastada tuleb kõike, mis ei ole seotud tavapärase äritegevusega.
- Tuleb pöörata palju enam tähelepanu ettevõttega seotud osaliste ja nendega tehtud tehingute ja saldode avalikustamisele.
2. Prognoosi konsolideerimisvajadust
Kui ettevõttel on üks või mitu tütarettevõtet, tuleb enne aruande koostamist hinnata, kas tuleb esitada konsolideeritud aruanne või saab piirduda konsolideerimata aruandega. Viimane on võimalik vaid siis, kui ettevõte vastab vähemalt ühele raamatupidamisseaduse §-s 29 toodud erandile (väike konsolideerimisgrupp, tütred on emaga võrreldes väga väiksed jms). Eriti oluline on hinnata konsolideerimise vajadust olukorras, kus majandusaastal on asutatud või soetatud uus tütarettevõte.
3. Prognoosi auditeerimiskohustust
Kui sa teed raamatupidamist ettevõttele, mille mahud on kasvanud ja prognoosi järgi on vajalik aruande audiitorkontroll, tuleb sellele mõelda juba enne majandusaasta lõppu. Audiitor soovib tõenäoliselt viibida inventuuride juures ja selle võimaluse puudumisel kaasneb tõenäoliselt vastav märkus audiitori aruandes. Sealjuures planeerivad paljud audiitorid kogu kevadise töögraafiku juba sügisel, mistõttu võib hiljem olla keeruline leida sobivat aega audiitorkontrolli läbiviimiseks.
4. Miks on juhatuse ja nõukogu otsused olulised?
On küllaltki tavaline, et ettevõtted ei väärtusta juhatuse ja nõukogu koosolekutel protokollimise tava. Kirjalike protokollide vormistamine on aga äriseadustikus sätestatud nõue. Seaduse järgi on nõukogul kohustus koguneda vähemalt neli korda aastas ja vormistada koosolekute kohta kirjalik protokoll.
Oluline näide otsusest, mis jääb tihtipeale vormistamata, on omanike otsus edasise tegevuse kohta olukorras, kus ettevõtte netovara on langenud alla äriseadustikus nõutud piiri. Sellises olukorras tuleb omanikel kindlasti mingi otsus vastu võtta, soovitatavalt kirjalikus vormis, ja seda kõike isegi juhul, kui otsustatakse jätkata tavapärase tegevusega ja katta kahjumit tulevase kasumiga.
